Varustus algajale

[T.H]

Aga ma küsiks, kuidas nõuka ajala oli? Mitme nõõri, ridva, rulli vahel siis valida oli (ärgem arvesta siia Kanada või Rootsi vanaonu kes aegajalt pakke saatis)...Kas valiku puuduse tõttu jäi hobiga tegelemine soiku või leiti ise oma nutikusega alternatiive?

Ajaloo teemas on mõne sõnaga sellest juttu olnud ja ka paar pilti olemas.Ühel piltidest siin foorumis jeekimi nime all oleva mehe tolleaegne omavalmistatud komplekt näha.Tema oleks ka ilmselt kõige pädevam nendele küsimustele vastaja.Koolipoisiajast mäletan,et nägin poes ka lendõnge ritva,mingit putukate komplekti,võibolla oli letipeal veel midagi.Üldiselt oli varustuse saadavus suht nullilähedane.Kui teema huvitab,siis soovitaks lugeda tolleaegse vaieldamatult suurima lennukaentusiasti,kunstnik Märt Laarmani tegevustest.Näiteks 1967 ilmunud "Õngemees kalavetel" annab Laarman pika ülevaate lendõnge varustusest.Veel on tema artikleid mõnes tolleaegses kalastus ajakirjas.Olgem ausad,neid püüdjaid võis siis "ühekäesõrmedel"üles lugeda.See näitab,et lennukaga tegeleda oli küll ülikeeruline,kuid tahtmisel ikkagi võimalik.See kehtib ju pea kõikide tegevuste kohta,kui tahtmist on siis kuidagi ju ikka saab.

[T.H]

See pole küll lendõnge teema,kuid lugedes hõbedase viimast postitust ja selle ületootmise ja isetegemise jne peale mõeldes tahaks väga ühe näite tuua talvisest jääalusest püügist.Pildil on minu kaks peipsi siku vart.Need on vanemad kui mina(niiütelda põlvest põlve asjad)aga siiani töökorras nagu kellavärk.Nad on kadakast,väga tundlikud,kerged ja vastupidavad.Tamiil keritakse peale 8 kujuliselt ja kui püütakse eri sügavustel,siis on väga lihtsad nipid,kuidas mingit teatud sügavust uuesti kätte saada(said mingid kalad,siis proovisid kõrgemalt ja sügavamalt ja nüüd tahad seda võtusügavust uuesti proovida).See on peipsimeeste aegadetagune geniaalne lahendus ja mingit olulist ja sisulist uuendust sikupüügi ritvade puhul pole ma siiani täheldanud.Kahte ritva koos kasutades ja kasutades ka kidadetta konksu sikuskal (sepaonu kunagi mainis ka selliseid sikuskaid)pole vaja kala välja tõstmisel kindaid käest võtta.Ma pole ainuke lollakas kes selliseid kasutab,on teisi ka ja kui nüüd mõelda,et kui palju on vahepeal arendatud,toodetud,müüdud,utiliseeritud jne.Sellekõrvale lisaks veel ühe peipsi ütluse,et kui tahad õppida kuidas kala saada,siis hoia kirjudes riietes meestest eemale ja poe mõnele vatikuuemehele küljealla.Kahjuks neid vatikuuemehi varsti enam pole.Mul on siiani meeles minu onu sõnad,kui ta mind poisikesena talvel peipsile kaasa võttis.Minu "püügistiili"(pidevat vehkimist)vaadates onu muigas ja ütles,et pea vahepeal pausi ja anna kalale ikka aega võtta ka.Vot see käib ka lendõngega püügi kohta,tuleb anda kalale aega putukat võtta.

[Jeekim]

Küsisid: Kuidas nõuka ajal oli?
Null oli. Eespool mainitud NL-s toodetud ritv oligi ainus, mis 70-ndatel poodides ilutses. Sellele raha raisata Laarman
võib öelda, et isegi keelas. Soovitas oodata, sest samal ajal oli Moskvas juba nähtud 25 rubla eest Saksa DV-s toodetud Germina ritvu.
Siia neid muidugi ei jõudnud. Samuti oli polaroidprillidega, keegi sai Moskvast, kuid mulle esimesed lihtsad L-Koreas
valmistatud odavad rannapolaroidid saatis kaugelelav "hea onu". Esimese ehtsa lendongenööri (Abulon WF 6 ujuv) õnnestus osta
Tõnismäel Kalastusklubi vestibüülis toimuvalt n.ö. mustalt turult valusa 50 rubla eest. Sidumisvahendid tuli ise leiutada.
Materjalid ka improviseeriti ise. Kui said maalt kukesulgi, siis tavaliselt olid need valged, kuid villase riide värviga värvimine
sai ruttu selgeks.
Samas kirjalikku informatsiooni ja õpetusi Saksa DV-s väljaantud raamatute näol oli võimalik ka meie raamatupoodidest leida.

[Jeekim]

Eelnevaga vist jätsin mulje nagu oleksin olnud lendõngemees. 5-6 aastat küll natuke riivasin seda harrastust, kuid lendõngemeest minust ei tulnud. Probleemid varustusega ja ka enda küündimatus sundisid lõpuks loobuma.

[T.H]

Eelnevaga vist jätsin mulje nagu oleksin olnud lendõngemees. 5-6 aastat küll natuke riivasin seda harrastust, kuid lendõngemeest minust ei tulnud. Probleemid varustusega ja ka enda küündimatus sundisid lõpuks loobuma.

Tähtis on see,et oled hingelt tõeline kalamees ja minu arvates ka lendõngemees,sest see säde seda teemat puudutades ei jää kindlasti kellelegi märkamatuks.Ja veelkord ei saa ma jätta tähelepanu sellele pööramatta,et oled meie lendõnge ajaloo killukesi hoidnud ja meieni toonud.5-6 aastat lendõnge vastu huvi tundnud - tänapäeva mõistes on tegu vaieldamatult lennukaprofiga

[T.H]

Püha tõe otsingute abiks ja lihtsalt suhtluseks ja ajatapuks ma võin orgunnida puhta nööritoki jämmi, Rapla lähedal eratiik, sillakesed vees, muruplatsid, söögikoht jms Tom lubas tulla, arvan Birgit võib kah tulla, kuna nii lähedal. Sellise ürituse toimumise tingimuseks on huvi, keegid peavad tahtma targaks saada, proovida erinevaid komplekte, lihtsalt suhelda, harjutada heitmist, nomidaiganes.

Igati vahva üritus sepaonu poolt välja pakutud ja kuigi aega veel sinnamaani palju,siis kellel on asja vastu huvi võiks ikkagi juba teada anda.

[muruvana]

Mina kindlasti jämmi käsi