Valge kala

[sepaonu]

Nii nagu kunagi targemad õpetasid, siis mul koonusleadril üsna seal, kus koonus silindriliseks läheb rõngas ja sealt jätkan ja pinnakate puhul muud taskus pole, kui 0,18 ja 0,2 stroft. Omale tundub 0,2 strofti purukshaakimine väga võõra mõttena ja ise pean ennast agressiivseks haakijaks. Äkki loll juhus lihtsalt. Selle teoreemi, et näe paksu lipsuga ei võta tõestamine on minu meelest nii, et pakud 0,26ga, keeris, pakud 0,2 , mats ja taga. Päris elus vist niipalju võimalusi, et teoreemitada ei pakuta, suvised suht üksi elavad kalad, paar võimalust ja tule siis homme jälle. Seda, et kala tagasi keerab on juhtunud küll, see jääb saladuseks, et kas kahtlustas, et putukas pole päris see või lips võimisiganes.

[T.H]

mul koonusleadril üsna seal, kus koonus silindriliseks läheb rõngas ja sealt jätkan.Seda, et kala tagasi keerab on juhtunud küll, see jääb saladuseks, et kas kahtlustas, et putukas pole päris see või lips võimisiganes.

Kasutan ka seda rõngaga lipsu varianti ja minujaoks parim lahendus.Striimerid,lõhekad ehk taoline uppuv kraam pole 0,26 lips midagi erilist.Pinnakate puhul pigem ekstreemne jämedus aga jällegi oludest tingitud vajadus.Heinas püük,kus iga teine-kolmas heide on putukas heinakõrres kinni ja peenema lipsuga oleks putukakadu üsna arvestatav,sest järgi minnes oleks jälle püügikoht rikutud.Sellepärast sellisel püügil ka 0,24 ja 0,26 lipsu valik.Suuremat putukat keerab ka paremini ringi ja seetõttu mugavam heita.Selge ju,et esimeste heidete ajal kala ka julgem ja võtuga probleeme pole,mida heide edasi,seda ettevaatlikumaks kala muutub ja siis on abiks realistlikum putukas,parem presentatsioon ka peenem lips ja putuka vahetus teise värvi või teistsuguse putuka vastu,putuka väristamine pinnas,et tekiks õrn lainetus putuka ümber jne.Variante mida kasutada on palju kuid tuleb arvestada,et mõnel päeval ei võetagi midagi,paku mida tahad ja trikita kuidas oskad aga kala pole millestki huvitatud.0,24 ja ka 0,26 lips on haakimisel katkenud mõned korrad küll.Seda siis,kui suurem kala võtab väga lähedalt ja haakimise ajal on nöör juba niigi põhimõtteliselt õhus,mitte vees ja kala ka pöörab sellel hetkel ehmatades kogu jõuga haakimisele vastupidises suunas.Siis on tekkinud see ülepinge ja kala koos putukaga läinud.Õhus putuka kuivatusheite ajal on ka võimalik üle pingutades putukas lipsuküljest minema heita,0,24 lipsuga olen sellega hakkama saanud küll

[Hõbedane]

Rõngas ka endal merika püügil kasutusel. Olles proovinud 0.25ga ja külje/allatuulega toimis kenasti aga nii kui natuke tuul vastu siis liini sirgeks ei heida ja kukkus vb mõne meetri kaugusele pealiini taha...liider koos lipsuga mul c3,5m. möödunud kevadel aga läksin 0.2 peale üle ja probleem kadus. Muidugi peab arvestama, et esimene putukas (tavaliselt gammarus) poleks teisest (tavaliselt krevett) raskem, tekitab kohe pusasi ja raiskab aega.

[T.H]

Olles proovinud 0.25ga ja külje/allatuulega toimis kenasti aga nii kui natuke tuul vastu siis liini sirgeks ei heida ja kukkus vb mõne meetri kaugusele pealiini taha...liider koos lipsuga mul c3,5m. möödunud kevadel aga läksin 0.2 peale üle ja probleem kadus.

Teoorias on nii,et ritv,heitenöör,liider,lips peavad omavahel kooskõlas olema.Klassid,kaalud,pikkused,paksused jne.Vastavalt oludele ja püügikoha eripärale saab mingeid asju nihutada.Minujaoks on hetkel põnev nuputada,et mis või kus on see,tänu millele 0,25 lips ei pööra vastutuules ja 0,20 pöörab aga inimene õpib kogu elu

[T.H]

liider koos lipsuga mul c3,5m.

Mul oleks mõned küsimused (puht sportlikust huvist),et kui pikk on liidri osa ja mis paksusega liider lõpeb rõngas ja kui pikk on tavaliselt lipsu osa,see oli siis 0,20 ? Kasutades kahte putukat,siis kui palju on nende lipsude pikkuste vahe?

[Hõbedane]

Tänud tähelepanu juhtimast. 3m ja peale on ikka ainult liider, lips ridva pikkuse jagu. Lühike lips c15cm.

[T.H]

Tänud tähelepanu juhtimast. 3m ja peale on ikka ainult liider, lips ridva pikkuse jagu. Lühike lips c15cm.

No vot siis,et liider ise 3,5 meetrit ja lips juurde pea 6,5 meetri pikkune rakendus.Aga ikkagi,et millise mõõduga liider rõngas lõpeb ja mis on sellise rakenduse puhul selline keskmine,mõnus heite pikkus?

[Hõbedane]

12ft 3x - 0.203mm Riopowerflex+

Minu väheste tehniste oskuste juures c20-25m, palju oleneb tuulest.

[T.H]

12ft 3x - 0.203mm Riopowerflex+

Minu väheste tehniste oskuste juures c20-25m, palju oleneb tuulest.

Nüüd hakkab pilt väheke selginema. 20-25m heide on muide paljudele vaid unistus ja võimalik vaid ideaalsetes oludes ja kui kõik perfektselt välja kukub.Staadionimurul ehk mõnevõrra lihtsam,reaalselt veeääres tunduvalt raskem

[Hõbedane]

Suviti käin Paljassaare juures ühes rannas jalglgupidi vees (seal hea liivapõhi) harjutamas. Inimesi seal pole, koeri pole ja hea soe vesi sulistada. Proovisin ka muru ja kunstmuru peal aga määris suht kiiresti lennuliini ja ei viitsinud rohkem jamada.

[sepaonu]

käin

Paar aastat nüüd käimisjuttu olnud, et selline küsimus kah vahele, et midagi tulnud kah on ?

[Hõbedane]

Võtte on olnud aga kaldale pole veel saanud. Suures osas ise süüdi, korraks liin lõdvaks ja läinud ongi. Vb ei peaks end kuhugi kivide peale ja vahele liialt trügima kus liikumine piiratud ja keskendumine läheb paljus osas ellujäämisele.

[sepaonu]

kassikannatus
ma käisin üks aasta üle pika vahe kolm õhtut, üks kala kolme käigu peale kokku, arvasin, et minu jaoks liiga vähe actionit.
No nullikäikusi tuleb ka mujal vahest harva ette aga merikapüügil vast ikka oluliselt rohkem.

[Hõbedane]

Kassikannatus jah...

Samas kui reaalsusele otsa vaadata siis mul püügikordasi per aasta (vähemalt praegu) ikka vähe ka. Viimasel kevadel käisin 9 korda. Teesalu käib vat, et 10x rohkem ja on ka saaki ette näidata. Tõenäosus ju 10x suurem. Samas oli kevad väga soodne erinevate potensiaalsete püügikohtade avastamiseks kuna vesi oli pikalt madal ja läbikäigu võimalused suurepärased. Mitmeid uusi ja huvitavaid kohti avastatud ning kuidas sinna ka kõrgema veega turvaliselt kohale jõuda. Ses suhtes pole päris null, saatan peitub detailides.

Nende paari aasta jooksul mil lennukaga olen randu külastanud (peamiselt lääne pool Tallinnat) olen ka kohalikega tuttavaks saanud kes siis peamiselt võrguga tegelevad. Eelmise aasta osas oli näiteks Suurupi kandis (siia-sinnapoole) väga kehva olnud. Punast vähe, kui mitte üldse ja sisse trügib innukalt hoopis koger jmt. Ma väga ei tahaks uskuda, et nad teadlikult jama ajavad ja mis-iganes konkurentsihirmus valeinfot jagavad.

[Risto]

Täna sai Pirita jões lühike tiir tehtud. Isegi kalata ei jäänud, üks haug koju kaasa. Viskasin paneeritult pannile, maitses hää.

[T.H]

Oktoobri alguse säinad-turvad ka püütud.Peab tunnistama,et sisuliselt lendas pinnas vaid üks putukas aga kaladele sellest piisas.

[Risto]

2 päeva kalal käidud. Väike jutt siia ka.
Reedel sai käidud Tahkunas meriforelli püüdmas. Kala ei saanud. Aga vähemalt nägin hüppavat merikat. Siiamaani olin seda müüdiks pidanud, sest polnud oma silmaga sellist asja veel näinud, et meres merikas hüppab veest välja. No pole just palju kordi seda kala püüdnud ka. Istusin auto taga ja panin kahlakaid selga, pilk suunatud ühe kivisele rannaribale. Ja siis ta sealt kivide juurest korra välja hüppas. See andis kõvasti motti juurde, et äkki täna õnnestub esimene merikas kätte saada. Aga ei, ei miskit. Püüdsin seal Tahkuna kandis siis miski 4 tundi ja läksin auto juurde tagasi. Auto juures nägin, et keegi oli end metsavahele parkinud ja samasse kohta kivide vahele läinud kus ma paar tundi varem püüdsin. No loodame, et tal läks siis paremini..
Eile, laupäeval, otsustasin haugi minna püüdma. Kohaks üks rannikujärveke kus suvel sai mitu korda käidud ja kalagi saadud. Sügiseks päris kinni kasvanud, vee sügavus umbes munadeni aga püütavat vett 5-10cm. Olin juba järve tagumisse otsa jõudnud ja mitte ühtegi kala näinud otsustasin hakata kodupoole minema. Ja samal ajal edasi püüdes. Ja enne järgmist taimestikurikast kohta ta otsa tuligi. Esimese korraga togis,teisel korral ujus järgi ja kolmandal juba võttis ära. Kala ilusti mõõdus, nuiaga piki pead ja kotti. Umbes 1.5kg, vb isegi nati rohkem, kaalu mul polnud. Proovisin ühest teisest järvest ka enne päris pimedat aga ei saanud sealt miskit.
Täna jäi kalal käimata, sest see tuul on liiga tugev mu maitse jaoks.

[Hõbedane]

Need vanad kinnikasvanud lahesopid on ägedad kohad. Saares, Tagamõisas, käin isegi sellistes solistamas.

[T.H]

Täna ilm kalamehe jaoks hea,kala võtu poolest mitte eriti.Pedja ja haug,neli võttu,kaks kaldale ja kaks pääses minema.Käsi kalane,saak kotis,võib rahul olla.

[sepaonu]

Igal pool praegu jõed vaevlevad veepuuduses, kuda pedjal oli, kui seda üldse kirjeldada saab aga katsu. Ma vast ülehomme teen seal kayakiga tuuri, oleks abiks.

[T.H]

Pedjas vesi selge ja selline suvine madal.Igati talutav,seda enam,et heina jões üsna vähe,väljaarvatudPuurmani kõrred,need veel alles.Kayakitada peaks igati mõnus olema.

[sepaonu]

Parandasin su padjas pedjaks, ära pikka viha pea ja tänud ette ja taha, vast ülehomme lähme ja vaatame seda osa kah, kuhu tavaliselt pole viitsinud kõndida, et mis nägu ta siis on. Näe töötab foorum, tark küsimus ja lupsti tark vastus kah.

[T.H]

Näe töötab foorum

Muidugi töötab,nagu kellavärk,kohati on tunne,et kellal on vedru üles keeramata või batarei tühi aga pole hullu.Ja et kell ikka käiks siis anna ikka teada ka,et kuidas oli ja kuidas läks ja mida nägid ja palju said jne.

[sepaonu]

Läksime umbes sealt peale, kus Tardo mees mulle ekskursiooni tegi, viskas leivad vette, kõndis allavoolu põõsa lõpuni, ütles vada nüüd ja mainis, et sepa jääb vist püüdma siia. Panime sealt üles ja üllatusena tuli natuke see, et pikad madalad lõigud olid nii kõva vooluga, et kayakiga üles ei pressinud aeruga, kahlates vedasime läbi. Väga vaheldusrikas jõgi. Kui keegi küsib, et kas kevadel võiks seal ära käia lennukaga, siis ütleks, et kui sa oled nõus nendest sügavatest aukudest ümber minema ja keskenduma lennukale sobivate sügavuste püüdmisele, siis kindel jah. Praegu polnud madalas mitte mingit kala näha. Põhi kõndimist kannatav kõva liiv ja kivid.Sõber oli esimest korda sealkandis üldse ja kolm korda päeva jooksul kuulsin, et kuradiilusjõgi.
Me masinõnglesime silikoonist putukatega ja keskendusime ahvenale. Kas ma arvan, et oleks midagi lennukaga saanud? Kindel ei, ahven oli kaldarandis 2,5m suht kiires voolus, sügavalt kahtlen, kas ta oleks nõus ennast natuke kergitama. Kõhus kiilivastset korralikult.

Kribuhaugi kummalgi kümmekond, mul üks ülekilokoll kah, kümmekond söögiahvenat.
Pime, külm, suht tuulevaikne ilm oli.
Selle puu otsas oli kaks rähni, kes kordamööda toksisid ja lõpuks vist ühel olid närvid läbi, läks kismaks ja üks põgenes.
Vat siuke luurekäik oli.

[T.H]

Tundub,et päev Pedjal läks korda.Ega pinnas midagi toimunud,miskit haugi või ahvena söömist ,säina-turva pinnas käimist?Ja kaugele sõitsite,sillad ei paistnud?