Kalastusreisid

[sepaonu]

Põhja Norra 19.07-01.08
Mõtlesin, et võiks selline kalalkäikudest erinev teema olla. Kunagi teises foorumis oli ka välismaa eraldi teemana aga minu meelest vahet pole, kas lähed paariks päevaks L-eestisse, nädalaks saartele või kuhuiganes.
Ennem reisi oli kodus +25+33 kandis põrgukuumus ja paari päeva pärast ootas meid Norras +6+10 vahemik. Tuult oli kogu kotikõnni jooksul aga paar ülikõva tuule ja vihmakesega päeva tundusid üsna "rohelise talvena"
Esimestel päevadel oli selline tuul ja vihmahood, et putuka mõtetki ei tekkinud. Tuule nõrgenedes ikka sai aru, et ega elu seisma ei jää, esimesed puruvanaliblikad sai ära nähtud. Putukakarbid olid kaasas korralikud, kõik olemas, aga mingite suuruse või värviga kattuvate asjadega ei püüdnud, minu värv on olnud FL oranz hüljes. Sikutasin tiiva kõvasti eemale pildistamiseks, no seda värvi ikka on keres

Killer, kas kohe mats või paar strippamiisliigutust pinnas lohistades, kalad üsna samast lastekodust mõõduga, väga pikalt sama järve püüda ei viitsinud. Oli kaasas ka inter nöör ja streamerite ja zonkerite karp aga ei viitsinud sellega püüda, kas kuiv või spinna(ma tean, põlen põrgus heleda leegiga)
Leidsime ka kaks järve, mis olid suured vaikijad, sellise suurusega, et ma ei usu, et seal kala ei ela aga mitte ühtegi toksu sealt ei saanud, ma püüdsin lennukaga, sõber spinnaga, seis jäi kahjuks viiki 0:0
Seisvaid ja liikuvaid pilte. Sõbrad mul lillenuusutajad, looduspilte omajagu, kalapüügipoolepealt panin klippi vast kümnendiku materjalist.
https://www.youtube.com/watch?v=Gt2ZuNwJFjw

[Hõbedane]

Väga vahva kokkuvõte ja tundub, et matkamõttes ka natuke ekstreemust ike. Ega sellisel maastikul selle tuulega on nagu on, samuti ka selle eest varjumisega. Seal on pigem haruldased just need vaiksed päevad...

Mis asju too kohalik (ühke 6x6 sõiduriistaga) seal muidu ajas?

[sepaonu]

Mis asju too kohalik (ühke 6x6 sõiduriistaga) seal muidu ajas?

Ei tea. Pakuks, et käis näiteks murakal, sest umbes 4h pärast tuli tagasi ja meist möödudes pidas kinni ja pakkus, et võiks meie seljakotid meie auto juurde viia.Tänasime ja keeldusime, kuna kogu ürituse läbiv point on iseseisvalt algusest lõpuni hakkama saada. See stardijärve miniküla, kus inimesed elavad oli parasjagu tagajalgadele aetud, kuna üks turismiüritaja oli just proovinud iga järvekese äärde rendipaate panna ja kes ikka ca 10 suitsuga minikülas mingit turistivoogu näha tahab, küla oli keelusilte täis topitud. Ma sõitsin keelualasse, viskasime seljakotid maha ja viisime auto keelualast välja, uurima tulnud külamehele seletasin oma konarliku norra keelega, et mis wärk on. Peale nädalat tundras tagasitulles oli järgmine atv mees kottide juures, sai asjad ära seletatud ja räägitud, et mis me siin teeme ja miks. Nagu ikka, siis asjad rääkides selginevad. Viimane lause oli tere tulemast tagasi.
Avatundras ma olin kolmandat korda, eks seal jah see tuulehirm ja oht on olemas. See kaugele nägemine ja võimalus suht hõlpsalt ka lihtsalt ise ilma rajata käia on ikkagi mõnus asi. Me metsavööndis ka käinud kordi, seal väga raske ilma rajata ise murda, aega läheb kah, ennem, kui aru saad, kuidas seal liikuda, lõuna ja põhjakülg erinevad küngastel, kust allavoolavad nired teevad kõik libedaks ja plirtsplärtsuks, kütet loomulikult igal sammul, tuulehirmu pole, metsavööndis oluliselt suurem putukaelu, mis pole vähetähtis, kui putukamees oled, kaldad kohati lennukapüügiks sobimatud, ainuke heide rull või piki kallast ja siis woodoo järve poole, mõnes järves ei astu mitte üht sammu vette, oled kaldal ja kogu looduse kinnisidee on su heitenööri kinni hoida, seega hoiad kõike käes/rullil või tassid nöörikorvi. Mul oli foamist korv seekord kah kaasas, avatundras vee ääres kohati siuke pajuvõsa, et ei pane seal kah midagi maha aga kordagi korvi ei kasutanud.
Ei ole üks koht parem ega halvem, nad on erinevad lihtsalt.
Üleeelmine aasta oli sisseminnes +27C või sinnakanti, käisime sisuliselt paljalt ja sitikanuhtluses, viimane kolmandik reisist nii külm ja tuuline, et sisuliselt kõik riided seljas ja ei ühtegi sääske. See aasta oli alguses natuke liiast jah tuult, poole pealt läks vaiksemaks, sääski veel ülivähe ja sai mõnel korral ka peegelvett nähtud. Kõiki häid asju ühekorraga ei saa
Putukapoolepealt oli kahte suurust caddist ehk puruvanaliblikat, üks mulle tundmatu pisike hall liblikas, magu pesta ei viitsinud aga ühte söögikala puhastades nägin ka gammarust, sääsk niikuinii, muu teadmata. Metsavööndis oli russeflued kah. Mul omaarust täiuslik karp igaks elujuhtumiks oli kaasas, vast paarsada putukat aga reaalselt on vaja vast 20tk ja esimene valik alati mingi caddis #10-#8 konksul, kui see töötab, siis lihtne elu, kui ei , siis tuleb kribumatega püüda.

[Vanakuri]

Pole pikka aega siia miskit kirjutanud ja mõtlesin et jagan ka mõndasid meenutusi selle hooaja lendõnge käikudest. See suvi sai siis ka järjekordselt lapimaad külastatud. See kord siis Rootsi poolel, kiruna kandis Rostu järve laagris. Koht ise oli selline ägedalt askeetlik ja laagrirahvas väga sõbralik ja muhe. Kuna see aasta on minu jaoks esimene aasta kus teadlikult ja eesmärgipäraselt sai just lendõngega püüdmas käidud siis sinna minnes oli veel küllaltki ähmane arusaam mis putukatega ja mis rakendustega peaks üldse püüdma. Sai kaasa haaratud kogu putukate varu (mis pole väga suur) ja peotäis erinevaid liidreid, lipsumateriali jne. Kalastamise mõttes on see koht maru äge, laagrist on jalutusteekonna kaugusel väga palju erinevat tüüpi järvesid ja jõgesid. Põhiliseks püügikalaks oli harjus keda sai püütud nii järvedest kui jõgedest. Lisaks siis mõned kenad täpikud ja paaliad. Jõest püüdsin kas lihtsalt kuiva putukaga (enamasti hirvekarvast ehmestiivaline kuna see oli ainus kuiv putukas mida ise natuke suuremas koguses reisile kaasa olin sidunud) või siis kuiva putuka pluss sinna alla seotud uppuva putukaga (enamasti suuruses 12-14 lihtne jänesekarva nümf või musta pehme kaelusega märg putukas). Mõlemad variandid toimisid minu arust küllaltki hästi, aga ilmselt on siin oma roll sellel et seal oli lihtsalt maru palju kala Sai ka järvest püütud aga see oli pideva tuule tõttu kaldalt natuke keerukam. Järvedest ja jõgede sügavamatest aeglase vooluga paunadest püüdsin siis indikaatori ja selle alla seotud üksiku raskustatud nümfiga (enamasti jälle lihtne jänesekarva nümf), nii sai tabatud ka reisi suuremad kalad. Kohati oli püük 3+ meetri sügavusest. Sellise rakendusega sain ka enda reisi kõige ilusama paalia konksu otsa, kusjuures ilm oli maru tormine ja laine päris korralik. Sellel paalial oli kahjuks hirm pildistamise ees ja ta otsustas hetk enne kaamera ette jõudmist põgeneda... Lisaks sain paaris väiksemas järves ära katsetada ka püügi surusääse vastset imiteerivate putukatega, see oli ka päris äge ja küllaltki resultatiivne. Ujuva liini otsas siis tavaline 2.75 m koonusnöör ja seal otsas siis kaks lipsu putukaga, indikaatorit ei kasutanud, võttu oli enamasti näha kas nööri liikumisest või siis käe all tunda. Kui üldse midagi negatiivset välja tuua siis - vereimejad... Ja mitte sääsed või kihulased (keda seal oli oodatult palju) vaid mingid pisikese kärbse moodi peletised keda hammustamise hetkel praktiliselt ei tunne. Küll aga hammustavad nad nii et võtab korralikult vere jooksma ja pärast on verevalumid nahal.

[sepaonu]

Järvedest ja jõgede sügavamatest aeglase vooluga paunadest püüdsin siis indikaatori ja selle alla seotud üksiku raskustatud nümfiga (enamasti jälle lihtne jänesekarva nümf), nii sai tabatud ka reisi suuremad kalad.

Sul harjusega pildil pükste küljes karp näha, seal roosa/kollane see plasteiinilaadne indikaatori pasta ?
Ise peaaegu kõigi indikaatorite variantidega mänginud ja jõudnud selleni, et parim indikaator on pesemata (pesemata) lambavill, kontrasti jaoks võib natuke värvilist polymaterjali lisada. Indikaatoriga püügil peab minu meelest võimekas nöör olema, mis heidab kõike, mida vaja nii veest, kui õhust.
Need kaks NZ tüüpi põhiliselt indikaatoriga püüavad, ma kunagi sirvisin hoolega nende klippe. Ma püüan eestis aegajalt indikaatoriga, see aasta püüdsin kõige rohkem särge.
https://youtu.be/FrtNVV2wFcQ?t=38
https://youtu.be/ev6UZeT6PCI?t=226
Tundra harjuse kohta ütleks, et ta sööb kõike, suuri streamereid, surfilaudasi, suuri pinnakaid, loomulikult sööb kribuputukaid kah. Selle kalaga on vist nii, et kui ta koostöövalmis on, siis valid, et millega teda püüda tahad ja kui koostöövalmis pole, siis tuleb uurida, mida ta sööma nõus on.

[Vanakuri]

See on jah selline taaskasutatav plastiliini moodi kraam (https://mistpool.com/en/product/1656/lo ... trike.html), aga sellega oli päris palju jamamist (määris koonusnööri ära, kippus minema lendama ja ühe hammustas kala küljest ära ) ja lõpuks püüdsin pigem sellega - https://mistpool.com/en/product/1022/th ... bbers.html. Aga olen ka mujalt ainult head kuulnud selle villast indikaatori kohta, kindlasti katsetan ära.