Kalapüügi arutelu, küsimused, kogemused

[sepaonu]

Liiga lühikese keti otsas me siin pole, igas teemas võib arutelu hargneda suvalises suunas aga arvasin, et konksusuuruse juttu võiks siin jätkata. Algus
oli siin
https://flyclub.ee/viewtopic.php?f=10&t=18&p=405#p405
ja arutelu all küsimus, et kes kui väikest konksu mõistlikuks peab.

Mul enamus putukaid salmost ostetud Jaa,mäkke tuleb ronida,kui ta olemas on.Ronida saab ju külg ees ja selg ees ka tahtmisel,ilmselt mitte kõik aga mõnigi jõuab sedamoodi ka tippu välja.Ja üliväikeste putukatega kaasnevast jamast saaks pika jutu,sellepärast huvitusingi,et millest selline valik?On endal kogemused,keegi soovitas,valik postitatud tabelite järgi?Ei küsi lihtsalt vingumise pärast,kuna ise #10 väiksemaid kasutan üliharva,siis siit huvi teistsuguse lähenemise vastu.

Vat üliharva on minul olnud selline asi, et kala ilmselgelt midagi sööb pinnakihis ja midagi välja ei lenda. Ma olen ka lihtsalt vett vahtinud ja taimestikku üles kiskunud ja jõllitanud aga on jäänud arusaamatuks. Kui raske tuvastada, ju see mingi kribu on. Eelmine aasta tulin ka nullimehena ära ühest kohast , karbis polnud ühtegi kribu, mida proovida. Kümmekonnast "normaalsuuruses" putukast välja ei tehtud. Ei välista ka seda, et polnudki suuruse viga vaid lihtsalt valed putukad.

[T.H]

Üldises plaanis tean väikestest putukatest üht-teist ikka ja kasutan ka neid vajadusel,isegi mingi jutu mõndaaega tagasi kokku klopsinud.Kuna ha_ küsis varakevadisi putukaid forellile,siis seda aega ja forelliputukaid ma silmas pidasingi oma küsimuses .Kogu aastat ja kõiki kalu silmas pidades on väikesed putukad omal kohal loomulikult ja põhjapoolsetest aladest ma ei räägigi (ega suurt väga tea) sepaonul seal võrreldes minuga tohutult suuremad kogemused.See väga hea teema,arvatavasti jagub siin arutamist küllaga.

[sepaonu]

Eks ha_ lihtsalt lendõngitsemise alustamise faasis, eelmine aasta ostis komplekti ja arutelu käigus käigus paistab ka silma, et ta pole veel omale välja valinud, et mis rada pidi ja mis mäe otsa ta minema hakkab. Eks ta kommentaar oli minu meelest rohkem selle rõhuga, et kas keegi viitsib talle siduda, me ise võime arvata, et ega ta vast täpselt ei tea, mida tal vaja on. Ühest tõde niikuinii pole aga oma lobapidamatuse rahuldamiseks ja äkki ka kellegil kunagi kasu sellest , võiks ju kirjutada konksusuurustest ka siia nii täpselt, kui võimalik. Ma toon näite ka selle kohta, et kui ma mingist putukast huvitusin üsna alguses, siis sai ka konksuga pange astutud ja peale pangest väljaastumist ka asja uuritud. Staarsidujad tuubis ju nimetavad, et mille peale nad parasjagu seovad ja mille peale nad soovitavad siduda, staarid elavad ju üleilma, jumal ka vist ei tea, et kus nad püüavad ja kas nad üldse püüavad, soome foorumist sai lapatud sidumisvõistluste teemasi, kuna võistusidumisel on kohustus kõik materjalid ära nimetada ja eks netis või raamatutes olevad retseptidki on kursivõtmiseks head. Eks neid postitusi saab ka hiljem parandada ja ümber kirjutada aga ma küsiks, et kui nüüd ma peaks kirjutama oma joru siia ära, ega vist väga täpseks minna ei saa ju? See konksuvalik ongi ju veniv mõõt? Oma konkreetne konksu mudel äkki kirja panna. Nõuandeid, soovitusi ?

[T.H]

Jaa,täitsa nõus kõigega,see konksuvalik on väga veniv ja sõltub tegelikult paljuski siduja individuaalsest vaatest ja vajadusest.Kõik staarid võivad kiita mingit konksu teatud putuka sidumiseks,kuid koht kus ma püüan nõuab raskemat,kergemat,veel midagi ja oledki valiku ees.Nagu korduvalt mainitud,et ühest tõde pole,selle endale sobivaima leiab ajapikku.Olen küll ja küll seisnud jõeääres,viis varianti putukast karbis aga seda kuuendat,seda mida hetkel vaja,seda pole.Poest putukat ostes oled juba ette andestanud talle kehvema kvaliteedi (nad ju odavad),kehva konksuvaliku (ega kõiki suurusi saagi nõuda)jne.Endale ja veel parem,kellegile teisele putukat sidudes ei saa selle taha peituda.Sa pole enam anonüümne,kui putukas laguneb esimese kalaga ära või ujub külili on ju konkreetne siduja süüdi,mitte keegi kusagilt aafrikast.Putukat sidudes jätad ju endast ka sinna midagi ja seetõttu tahadki teada,et mida ja millist ja kuhu,et see putukas ka kala tooks.

[T.H]

Eelmine aasta tulin ka nullimehena ära ühest kohast , karbis polnud ühtegi kribu, mida proovida. Kümmekonnast "normaalsuuruses" putukast välja ei tehtud. Ei välista ka seda, et polnudki suuruse viga vaid lihtsalt valed putukad.

Mis aastaajaga tegu oli,kala oli ilmselt forell? Mul on tihti sellistel puhkudel,kus kala otse pinna alt midagi sööb abiks tumedad,kerged,hästi pinna all hõljuvad nümfid.Imiteerivad siis mitte kooruvat,vaid üles-alla liikuvat,pinda kerkinud vastset,keda kala siis just nimelt pinna alt sööb.Pinnakat sel ajal väga võtta ei taha.

[sepaonu]

Ei olnud forka, hiiumaa laiside säinas oli, aeg jaanipäev. Ma seal püüdnud omajagu, tavaline taktika on selline, et lähed vaatad kõigepealt, kas kala sees on, uurid, mis lendab üldse õhus, kui prognoos hea, siis järgmine õhtu tagasi ja võileib peab taskus olema. Ootad nii kaua, kuni puruvana kooruma hakkab või saad aru, et ei hakka täna kooruma. Kui järgmine päev tahad veel neid konksutada pool tunnikest, siis võileiba pole tasku enam vaja, lähed õigeks ajaks lihtsalt kohale. Jaanipäeva paiku on aeg umbes siuke
https://youtu.be/_aefZ_9C0lA?t=159
Päeviku koorumist ka näinud seal samal ajal, mingi kribupäevik ja harvalt. Mis putukas mulle nulli tegi ei tea, jäi kahjuks läbi hammustamata. Karp oli taskus ka selline, nagu oli, pinnakad ja strippamise wet-d.

[T.H]

Nii kuiv teema,ei ühtegi pilti!Kuna alustatud sai sepaonu poolt selle kribu poolega,siis ühe vana kribu pilti ka (siis kui veel seda nägemust oli ).

[sepaonu]

Kõige rohkem sai kunagi vaeveldud sääsepupadega, ma pilte ei viitsi kaevandada, isegi extra niidi ostsin nende sidumiseks. Kala sain aga ei midagi innustavat, putukat heitekaugusel ei näe, mulksu peale püük. Sääselaadsed kuivad ja pinnakihi kribud sama teema, mulks või tunned. Eelmise postituse nutulaulu juurde lisaks, et kui siis oleks küsinud hääl taevast, et noh mis virised, ütle, mis vaja on, ma toon kohe, siis oleks vast valinud putuka nimega superpupa.

[ha_]

... Eks ta kommentaar oli minu meelest rohkem selle rõhuga, et kas keegi viitsib talle siduda, me ise võime arvata, et ega ta vast täpselt ei tea, mida tal vaja on. Ühest tõde niikuinii pole aga oma lobapidamatuse rahuldamiseks ja äkki ka kellegil kunagi kasu sellest , võiks ju kirjutada konksusuurustest ka siia nii täpselt, kui võimalik....

Nii see on. Mu kollektsioon putukaid on ühes taskusse mahtuvas karbis. Paar väikest kribu on kah. Eelmine aasta leotasin neid veidi. Keegi käis seda kogu aeg lutsutamas aga vot otsa ta ei jäänud. (Mai kuus)

Hetkel on seis selline, et tahaks kokku panna mingi väikese valiku varakevadeks - mereranda ja jõele.
Mereääres pole varem proovinud sest polnud vastavat riietust. Nüüd on see olemas (ainut kindad on veel puudu)

A) Seega, millised on need 5 "putukat", milleta sa varakevadist merikat jahtima ei läheks.
B) millised on need 5 "putukat", milleta sa varakevadist jõeforelli jahtima ei läheks.

[sepaonu]

Mina pole kompetentne vastaja merika top5 küsimusele. Ma olen nii vähe käinud ja ma ei viitsi tööd teha selles osas, et kus praegu kala on ja sõita läbi punktid 1-2-3 ja ma ei taha teistega koos püüda. Soovitaks sellist meest, nagu Magnus Lauringson , kuuldavasti käib tihedalt lennukaga. Ma kunagi plaanisin põhja norra minna nädalaks merikat püüdma aga jube külm kevad oli ja loobusin, kuna paari plusskraadiga telgis ja autos elu mingi mõnu just pole. Selleks reisiks valmistudes ma töötasin kogu netis saadaoleva materjali läbi, soome-rootsi-taani-norra ja sidusin ka putukaid. Osasi teiste põhjamaade imitatsiooniputukaid meil ei esine aga sellest olenemata võivad putukad toimida.
Ise jagaks gruppidesse merikaputukad
1.konkreetselt kalamaimu imiteerivad
2. kalamaimu ja midaiganes
3. väikseid kirpvähke ja krevette
4.suuremaid krevette
Pildil roheline on 1, jiggy fly/streamerid/haili
Punane brenda, magnus, wollu bugger
Sinine 3 Kobberbassen ja veel väga palju nimesi, sisuliselt väiksed dubbinguputukad, mis reeglina lähevad teiseks putukaks lisalipsu otsa, ehk kui tandemiga ei kavatse püüda, siis pole mõtet süveneda
Kollane 4, Vaskebjørn, kõik maailma shrimp imitatsioonid(kõige rohkem jahutud nendest on Pattegrisen ja versioonid), neid on üsna naturalistlikke ja samas ülilihtsustatuid, näiteks minu tähelepanu on äratanud soomlaste hulgas populaarne mulkkis

Oma lemmik püüdmise osas on soomlaste Haili, minu meelest ideaalne kalaimitatsioon aeglaseks strippamiseks ja pauside tegemiseks

See küll vist 17 aastast pilt ja püügikarp mul nii tihedalt täis, et pildi tegemiseks tuleks nad laiali laotada aga tüüpidest rääkimiseks ajab asja ära

Ma praegu tööle õhtul võib jõekajuttu rääkida.

[ha_]

Mu karp vajab ikka tõsist uuendust

[sepaonu]

Ma igaks juhuks mainin, et viimasel pildil karp on atlase suurune ja pigem lao funktsiooniga, püügikarp ikka teises suuruses. Mis kellegi karbis on, palju karpe kaasas jms on individuaalne teema. Püügiks on vaja ühte putukat, no aga kui ei näri, ei tea ju, kas suu kinni või vale putukas, ikka tahad ju teist või kolmandat putukat proovida. Putukate rohkust tekitab ka see, et seotakse sama putukas erinevate konksude peale, raskuse pärast, suuruse pärast, talvel püüad näiteks #2 konksuga, veeseisu poolest sobib, suurus sobib, ehk kala võtab seda. Veed natuke alanevad, 2ne muutub liiga raskeks ja kala hakkab pipardama ja ei taha suurt putukat, no valid siis sobiva, näiteks 6 või 8. Eelmine nädal käisid kalal, täpselt tead, mida näris, lähed nüüd, veed muutunud, kala eelistused muutunud, otsid uuesti, et mis käivituks ja mida härrad vees tahavad.
Mul omal teemade kaupa putukad, talvine forka 1, talvine forka 2, kevad , säinas ja turb kevad, vahest korrastan ja tegelen karpidega ja täidan auke aga samad asjad enamvähem jäävad samasse karpi. Võib ka teistmoodi läheneda, hoiad oma putukaid kusiganes kodus, sul ongi ainult üks karp, iga kalapüük komplekteerid ära selle, eelmine nädal käisid, juba oli tunne, et nr2 hakkab vist palju olema, paned karpi 4ja ja 6te ka juba. Lähed muud kala püüdma, paned uued putukad. Kui täpselt ei tea, mida vaja, siis targem vähem erinevaid putukaid aga erinevate konksude peal. Mõttesse jäämise koht on see, et kui palju keegi putukaid vahetab, mõni äkki 4tk tunni jooksul, teine äkki 1 tunnis või ainult 3 päevas. Putukaid võib palju olla aga see pole kohustus, ka väga minimalistliku putukavalikuga võib edukalt kala püüda. Ise ikka vaatan, mis ma vestitasku panen aga autos mul mõned universaalsed karbid alati, kust abi saab, kui püügikarbi sisu osutub valeks, võtmeküsimus on, et kui kaugel auto on
Kas ha_ oma karbi sisust oskad rääkida, mõnda putuka nime nimetada või pakkuda ilma nimeta, et see on vist selle jaoks ?

[ha_]

Karp on selline mobla suurnune ja ujuv.
Nimedest tean vaid seda, et need 2 must jurakat, seal vasakul/keskel on Wooly Bugger'id. Neid oli mul ka 2 kergemat kuid need lagunesid ära.
Nende kõrval on 2 uppuvat, siis 2 kahe konksuga elukat ja paremal on mingid Mayfly variandid.
Vasakul all on erinevad Caddi' versioonid.
Ostsin (Salmo ja tightline) välimuse järgi ja "mis pidid popid olema". See ostmine oli ka rohkem selline: "hmm, see on vist maitsev ja päris ilus kah" või siis "midagi sellist nägin mingil veebilehel, kus asjast räägiti". Kahjuks polnud siis Salmlo poistel õrna aimu kah, mis on mis.

[sepaonu]

No pole paha. Kõiki putukaid ei pea teadma ja nimesi pähe õppima. Minu meelest on huvitav ja uurimist väärt putuka elutsükkel, ilmselt enamus teab ju lendavat päevikut aga ta on ju enamus aega oma elust nümfina, väljalennu ajal sööb kala teda emergendina, munele minnes liblikas ja pärast surnud liblikas, igale elutsükli faasile nimed kah pandud, sama teise levinud putukaga, puruvana ehk caddisega. Natuke tobe inglise keelt kasutada aga enamus putukate nimesi londoni murdes arusaaadavamad. Igast levinud putukast ja tema elutsüklist on palju imitatsiooni versioone. Sedapidi on ka, et suur osa "nimedega" putukatest imiteerivad midavaid ja samas mitte midagit konkreetset. Segane värk aga see muutub ajapikku arusaadavamaks ja tunned ennast kodusemalt putukamaailmas. Kindlasti pole vaja kõigi olemasolevatega püüda, neid liiga palju , oma valikuga püüad ja see võib ka teistest kalameestest erinev olla, kattub ainult mingis osas.

[T.H]

Kindlasti pole vaja kõigi olemasolevatega püüda, neid liiga palju , oma valikuga püüad ja see võib ka teistest kalameestest erinev olla, kattub ainult mingis osas.

Täitsa nõus,et kõigiga pole vaja ja ega jõuagi ja mis peamine,ega kõik muu maailma kirevus meil tööta ka.Olud erinevad,kalade käitumised erinevad jne.Alustada tasuks ikka lihtsamast ja siis tasapisi keerulisema poole liikuda.

A) Seega, millised on need 5 "putukat", milleta sa varakevadist merikat jahtima ei läheks.
B) millised on need 5 "putukat", milleta sa varakevadist jõeforelli jahtima ei läheks.

See on hea küsimus.Arvan,et 5 mehelt saab 25 erinevat putukat.Võib aga ei pruugi ükski putukas kattuda.See putukate valik on nii erinev.Minu valik on putukate teemas olemas.Seal on kõigil püügikogemus taga ja selliseid,et keegi tonksas kunagi,või sellega olen ka kala kätte saanud ei ole.Nende putukate postituste eesmärk ongi olnud see,et need on aastaid toiminud.Viis putukat välja valida on üli keeruline,sest olud on ju erinevad.Vesi kõrge,vesi madal,sogane ,selge,taevas pilvine,päke paistab jne.See on oluline ja mõjutab putuka valikut.Aga Royal Coachman,Mickey Fin,Silver Doc,Blue Doc,Black Doc ja loomulikult Woolly Bugger võiksid talvel kaasas olla.Nagu juba öeldud sai,siis alguses pole mõtet kuigi keeruliseks asja ajada,kui nende pealt (ja muidugi on seda valikut küll ja veel) hakkab midagi kooruma,siis edasi on võimalik aretada mida iganes.Näiteks ristata Silver Doctor Mickey Finniga ja saada suurepäraseid tulemusi .

[sepaonu]

B) millised on need 5 "putukat", milleta sa varakevadist jõeforelli jahtima ei läheks.

Aga Royal Coachman,Mickey Fin,Silver Doc,Blue Doc,Black Doc ja loomulikult Woolly Bugger

Ma pobiseks vahele.
Eesti väike, lendõngitsejaid vähe, selliseid lendõngitsejaid, kes veebruarist maini aega püüavad vähe, selliseid, kes netis oma tegemistest räägivad vähe. Lõheputukaga püütakse või proovitakse püüda, kuna paar meest eestis hakkasid püüdma nendega ja edukalt. Loomulik käik ju algajal, et vaatad, mis teised teevad ja ahvid järgi, kuni omal tulevad mingid muud mõtted. Ma tean, et T.H püüab osaliselt krtteabmisstreameritega ka , eile korrastasin sahtleid, leidsin Tommi saadetud karbi, kus mikey finnid igal võimalikul moel eri suuruses ja siis streamerid, must kere, hõbekeere, punane saba, valge tiib, järgmine valge kere, hõbekeere, valge saba ja kurk, valge tiib, tiivas natuke flashi ja ka siin eksponeeritud kollaroheline fox tupsuke. Minul on lõhekad karbist välja tõstetud juba mitu aastat, pika porolooniriba peal reas, kui ma tahan nendega püüda, siis lähen ja laon karbi täis. Ma püüan streameritega, osad värvikombinatsioonid küll kattuvad lõhekatega aga täpid/tagid jms lõhekatele omane puudub. Lihtsamad ja sujuvamalt muutuvad värvid keres, misiganes tiivaga, buck, terved suled tiivas koos vaheloleva buckiga, paljas marabou jms Ju need mõjutused on kuskilt mujalt saadud.
Mida ma kokkuvõttes öelda tahan on see, et putukate valik on oluliselt suurem, millega võiks saada....aga....keegi peab need ära testima, välja valima, uskuma ja lõpuks(kui on lahke) teistele soovitama ja need peavad alguses pimesi uskuma, pärast enda omad välja valima jnejne lõputult. Enda kogemusel ütlen, et ega see testimine ülearu kiirelt ei lähe, vanad head teiste käest saadud mudelid ja siis endavalitud testputukad, no väga vaevaiselt tuleb see "püha tõde".

[muruvana]

Mina soovitaks wollydega peale hakata, töötav klassika ja siis aegamööda putukate valikut laiendada. Ega need lõhekad ise ka ei püüa, olgu kui õige putukas tahes, kui ei tea mida taga teha, mis ajal teha jne. Ma olen ise parim näide kuidas lõhekaga mitte eriti kala saada.

[sepaonu]

Mul tuleb meelde, et vanas "pasalasufoorumis" oli Harry Podneksi allakirjutus umbes midagi sellist - kõigist kalastustehnikatest loodan ma kõige rohkem õnnele vms. Hea lugu kogemustest, expertide hinnagutest, et kuidas võib ja kuidas ei tohi teha ja õnnest, no ei saa jagamata jätta
https://youtu.be/1VNW6q3Q9Wc

[T.H]

Mina soovitaks wollydega peale hakata, töötav klassika ja siis aegamööda putukate valikut laiendada. Ega need lõhekad ise ka ei püüa, olgu kui õige putukas tahes

Ega need lõhekad ise ei püüa,ega need woollyd ka ise ei püüa .Olen tihti mõtisklenud,et mida kuradit ma papagoi moodi kogu aeg kordan,et olud ja olud ja olud... ujutamine jne.Paljud reaalselt selle peale mõtlevad? Milline on kellelegi "hea püügipäev"? On kohti,kus ma olen ühe kalaga ka õnnelik (päev lendõngega on minujaoks nii või naa igati kordaläinud),samas on kohti,kus ma kahe kolme kalaga pean tunnistama,et täna oli sisuliselt null päev.Olen korduvalt rõhutanud,et keegi ei pea tegema nii nagu mina,kuid proovida tasuks siiski,äkki leidub selles väikegi iva mida ära kasutada.Olud? Kui talvel näpud külmetavad ja korraga enam mitte,siis on oodata kala aktiivsuse tõusu.On keegi seda tähele pannud? Küsimus ka,et kui talvel-varakevadel on veed maas ja oletame,et mingis kohas jõel on sügavust meetri jagu.Nüüd hakkab vesi tõusma (sademed,lumesula...)veetõus maksimumini selles kohas on pool meetrit,ehk pooleteise meetrini.Püsib sellel tasemel ja seejärel hakkab langema kuni oma normaal seisuni ehk meetri peale tagasi.Millisel hetkel on saaki loota ja millisel on see suht nulli lähedane? Kui nüüd kõige kehvemal hetkel ükskõik milline staarputukas vette panna,siis kala saamine on loterii.Forellijõel enne püüki läbisõitnud kanuud nullivad püügi miinimum kaheks tunniks jne.Need (ja paljud teised )on olud,millele tuleb kalamehel reageerida ja võtta vastu otsuseid.Muidu tuleb püügipäeva lõpus tõdeda,et täna ei võtnud (aga äkki jäi endal midagi selle jaoks tegemata?).

[ha_]

Mul tuleb meelde, et vanas "pasalasufoorumis" oli Harry Podneksi allakirjutus umbes midagi sellist - kõigist kalastustehnikatest loodan ma kõige rohkem õnnele vms. Hea lugu kogemustest, expertide hinnagutest, et kuidas võib ja kuidas ei tohi teha ja õnnest, no ei saa jagamata jätta
https://youtu.be/1VNW6q3Q9Wc

OK, ma ei saa selliseid asju vaadata, kus kaldad on põõsast puhtad ja kalad nagu filmis. RRRRRRR!
Mis jõgi? Kuradile see korova hüsteeria! (mis tõenäoliselt enam kaua ei kesta, sest jänkistanis on kuulekas sokinuku pukki upitatud ning tsirkusekaravan saab rahus edasi liikuda)

[sepaonu]

ujutamine jne

Putukad on ju pimedad. Neid tuleb ujutada samamoodi nagu rihma otsas koera, kui koer teeb lämbumise kähinat, siis tuleb järgi anda ja kui hakkab maakera kaevandama, siis tuleb rihm pingumale tõmmata. Kui pimedat putukat ise ujutada ei oska või ei viitsi, siis võib osta JC ja silmad sellest siduda. Selle tarkuseterakese sain nii, et keegi kuskil küsis, et milleks putukatele neid JC silmasi pannakase ja vastus oli, et muidu nad ei näe ujuda.

kus kaldad on põõsast puhtad ja kalad nagu filmis

Sellel tuubikanalil võsa ka ikka mõnes klipis. See üsna koduse näoga
https://youtu.be/leUlkt-PNXQ
Kui neid klippe jõudumööda sirvida, siis tarkuseterakesi leiab küll seal, kuidas saada probleemne kala võtma, mismoodi mingis olukorras oleks targem tegutseda, mis oludes mis taktika, mis on tähtis ja mis mitte, maa jah teine ja olud teised aga põhimõte sama. Selles suhtes see interneedus hea, et leiab selliseid kalapüügifilme, kus on roppu vaeva nähtud kaadritaga, et see selliselt salvestada. Eesti oludes mõni üksik juhus, kui kaks lendõngitsejat ja üks viitsib teisest eemalt ka mingi klipi teha. Ise eriti muud ei viitsi teha, kui vahest peakaamera käima panna ja üsna üheülbaline asi sealt tuleb pärast ja ega kõike, mis filmitud ei jaga kah.

[T.H]

Kui pimedat putukat ise ujutada ei oska või ei viitsi, siis võib osta JC ja silmad sellest siduda. Selle tarkuseterakese sain nii, et keegi kuskil küsis, et milleks putukatele neid JC silmasi pannakase ja vastus oli, et muidu nad ei näe ujuda.

Vingumisest teinekord abi ka.Kaua ma neid ujutan,hooaja avamiseni nädalpäevi,jõuan putukatele silmad pähe teha - las ujuvad ise ja näevad kah mis veeall toimub.

[Hõbedane]

Vanaisa rääkis mulle juba siis kui väike poiss olin, et "inimene on ainuke loom maapeal kes konstanselt oma tegude tagajärgedega peab tegelema ja selle tulemusena lõpuks palju liike hävitab, kaasa-arvatud ise-ennast".

https://novaator.err.ee/1608078526/eest ... i-koosmoju

"PKD ja paisude olulist koosmõju illustreerib samuti ilmekalt see, et kõige tõsisemad neeruhaiguse sümptomid esinevad reeglina just nendes jõgedes, mis on tõkestatud suurte paisudega," lisas Vasemägi.

[sepaonu]

Korra mõtlesin, et äkki peaks tegema sellise teema, et *neid asju ma ostaks/ei ostaks uuesti* aga jäin kahtlema, et kas nii palju teemasi on vaja, paar prääksu kitsas teemas ja hakkab ekraani taha ära vajuma.
Ma ei oska öelda, kui palju mul tamiililõikureid olnud on,lambist pakuks 3-4, kõik odavad plekitükid, ükskord lugesin netist reklaami, et nii hea rsk, et tõstab ühe (ärahooratud ?) jope pealt uue jope peale vms, tiemko keraamiline. Mul ühtegi keraamilist nuga pole olnud ja ei tule kah aga selle tamiililõikuri ostsin, et proovime siis, kas ei nüritu. Lõikas täitsa hästi aga ükskord autost midagi küünitades jäi minu ja millegi vahele ja klõps tera katki, loomulikult kalal olles. Korra mõtlesin, et peaks lahtivõetava ise tegema, et võtad terad või pooled lahti ja teritad ära aga ma olen suht kodus ainult roostetava süsinikterasega. Mõtlen seda asja.
Uued sai magnetiga ostetud, mul siiani nöörijupiga vesti küljes olnud, ma neid jojosi ja vedrusi ei salli, väga mugav just pole sätitada. Taskusse panemist olen ka proovinud, kahlapükste välimises kängurutaskus isegi sobis, kuna siis sai ka tamiilijupid sinna taskusse klõpsata ja polnud vaja nendega extra tegeleda(neljas aasta jupikesi maha ei viska)aga jopega pole pükstetaskust kasu.
Ühtegi mm lähemale panna magnetit ei saa, klõpsab külge ennast.

[Hõbedane]

Ma ostsin tamiilijupikestele sellise vidina. http://www.monomaster.nl Toimib filligraanselt ja soovitan!