"Lollid" küsimused

[sepaonu]

LOLLE KÜSIMUSI POLE OLEMAS !!! aamen
Teema tehtud ükskõikmilliste küsimuste jaoks, mida ei tea, milles pole kindel jne , kohe siia ja plärts küsimus letti, äkki targemad teavad ja saavad särada. Teadmatuses pole vaja vaevelda ega "kõvat" meest mängida, kui ei tea, küsi ! Väga paljudel asjadel on lihtsad vastused olemas.
Mõned teemat iseloomustavad "lollid" küsimused näiteks ka - kuidas ma aru saan, kas see on emase või isase linnu sulg, mul tuli see kleebekas "this end to the reel" ära, mismoodi aru saada, kuidas nöör peale panna, sidusin uppuva putuka aga ta ei upu jms.

[muruvana]

Okei, lolle küsimusi alati. Algul soovitati mul ridva ühenduskohad küünlaprafiniga sisse hõõruda, et tuleb pärast püüki kergemini lahti. Mingi viiese extremega nagu toimiski, kui ma kuuenda xo ühenduskohad ära parafiinitasin, siis ei läinud osad enam piisavalt kokku ja juhtus, et jatk liigub püügi käigus õigest asendist kõrvale. Nägin tükk aega vaeva, et see parafiin sealt kätte saada. Aga kas muidu on mingit mõnusat vahendit millega need jatkukohad üle käia, et nad paremini lahti tuleks.

[sepaonu]

soovitati mul ridva ühenduskohad küünlaprafiniga sisse hõõruda, et tuleb pärast püüki kergemini lahti.

Minu meelest on vaja pläga kasutada siis, kui jätkud koos ei püsi. Mul omal sellised ridvad scottid, mis alguses ilma parafinita ei tahtnud koos püsida, päeva teises pooles tahtis midagi ära lennata aga vananedes kadus see jura ära. Teistel pole mingit jura olnud ja ma ei näe põhjust mingit vahendit kasutada, püsivad koos ja lahti võetavad probleemivabalt, mis seal ikka torkida. Minu meelest üks ja teine on maininud, et märga ritva pole hea kokku panna, et võivad jätkud raskemini kokku jääda. Kui on vaja pläga panna, siis vast ratsionaalsed maakad võtavad küünlajupi, parem vast oleks puhas parafiin ja külma ilmaga võibolla mesilasevaha.
Omal väga harva olnud lahtivõtmise probleem ja enamasti lahenenud kummikinnaste kättepanekuga. Üks kord tuleb ka meelde, et vajasin naise abi ja kahekesi toimetades on minu meelest see üks ja ainuõige tehnika
https://www.youtube.com/watch?v=I8bOgtWtrNE

[muruvana]

Korra tõmbasin äiksega xo-l rõnga maha, käsi libises, siis Jaanus Kodar vist õpetas, et ritv taha põlveõndlatesse, kätega hoiab kinni ja põlvedega surub laiali, kusjuures toimib väga hästi. Eks ma ka enam ei topi seda parafiini, seda annab sealt pärast kätte saada.

[sepaonu]

Parafiin ja steariin tahavad jah kas sooja või natuke leotamist. See jalgade jõutrikk on kindlasti efektiivsem, kui üksi kätega, ma olen kuulnud seda aga kasutanud pole. Kummikindad kuskil auto salajastes soppides ei tee ka vist paha.

[muruvana]

Ma ei tea siiani mis steariin on, kuigi Viiding sellest kirjutas

[muruvana]

Uv laki kohta küsimus, millest see tuleb, et vahel teen pea valmis, siis lasen lambiga kõvaks ja kui mõne aja pärast vaatan, on putukal ilus must pea pooleldi hallikaks tõmmanud. Aeg ajalt juhtub ja ma ei leia põhjust

[sepaonu]

UV plägad ja lambid kõik erinevad, iga tootja ajab oma joru, et tema pläga ja tema nanolamp, reaalselt on ka teada, et see või too lamp saab kenasti hakkama selle või tolle plägaga. Mõne lambi kirjelduses, et hoia hästi lähedal. Mõnel jutt, et kui patterid pooltühjad, siis ei funka. Ma sidumise jaoks olen ostnud oma raha eest bugbondi ja mingeid odavaid uv laserpliiatseid, kinni jääb väga hästi aga pealmine pind jääb veits nakkima. Üks aasta tegin
erinevaid silmi ehetele

nii ja lihtsalt tilgana, siis naine käskis paremat kraami osta, ostsin mõne gulfi pläga ja lambi, aasta hiljem lambi lüliti jamab(ei lähe põlema täisvõimsusel) ja nendel kordadel, kui jamab, siis väljendub ka pläga kuivatamises.Soome lennukafoorumis 25 lehte lambijaliimijamadest täis kirjutatud.
Ise pole putuka pead mitte kunagi uv plägaga teinud. Igasugu lakke proovitud ja oma lemmikuks on jäänud Benecchi vanem ja viimane benecchi like a river, ei jäta peale läikivat kihti, et hästi ilus oleks aga imbub, kui kurat kirikusse.

[muruvana]

Nojah, esimest korda mõtlen sellele, et see läikiv pea võib kalale ebaloomulik tunduda. Mul looni plöga, suva lamp, mingitel puhkudel nagu töötab jakivistub kenasti, kunagi oli lamp poollläbi siis panin veel nakkuvad putukad aknalauale päikese kätte ja kuivasid ka kõvaks. On jäänud mulje, et kui panen õhema kihi, siis see läheb kergemini välimuselt ära, paksem kiht hoiab välimust. Aga tänud, ma nüüd kaalun vähemalt prooviks uv-plögata hakkama saada.

[T.H]

Lolli küsimuse asemel on mul hoopis üks loll vastus.Väikeste putukate(märjad,kuivad,nümfid)peadega ei vaeva oma pead keegi,need tulevad enamasti iseenesest välja.Suurim probleem ilmselt lõhekatega,kuna materjali palju ja pead kipuvad tulema suured jne.Kala jaoks pole pea kujul ega suurusel praktiliselt mingit vahet,küll aga pea värvil on vahe(must,punane,roheline näiteks).Peale eraldi keskenduda pole suurt mõtet,sest pea tuleb selline,nagu putukas on kuni peani seotud,ehk kui pea koht on nihkunud liiga ette,jäänud liiga taha või tulnud liiga jäme,siis seal enam midagi parandada pole.Seega tuleks keskenduda putuka enda sidumisele ja kui seal suuremaid vigu pole,lähevad ka pead nagu iseenesest paika.Kas lakkida,liimida,uv`d kasutada on ilmselt igaühe enda valik,et kellele mis meeldib või kes kuidas harjunud on.Peaasi,et pea oleks tugev ja niit hargnema ei hakkaks,kalale vahet pole.Ükskõik mil moel pea on viimistletud,siis vees, märjana, läigivad rohkem või vähem kõik viimistlus variandid.Nii,et ülemäära putuka pea viimistlemisega ei tasu enda pead vaevata,kui muud asjad lähevad paika(õigest kohast alustamised,õiges kohas lõpetamised,materjalide kogused jne.) siis tulevad ka pead sellised,millega siduja rahule jääb,kala on ka jämedama või vähem-rohkem läikivama peaga rahul,peaasi,et pea taga oleks midagi sellist,mis võtmist vääriks

[sepaonu]

Nojah, esimest korda mõtlen sellele, et see läikiv pea võib kalale ebaloomulik tunduda.

Ma vist natuke segaselt kirjutasin aga selle *ei jäta peale läikivat kihti, et hästi ilus oleks aga imbub, kui kurat* mõte oli see, et mul poleks midagi selle vastu, kui jääks ilus läikiv aga imbub sisse. Noh imbumine iseendast hea, selle pea saab ka selle benecchiga ilusaks läikivaks, no palju kordi tuleb lakkida, no ei viitsi. Ma ei usu, et pea läike aste või matt olek midagi võiks mõjutada. Teoorias olen nõus peaaegu uskuma, et pea värv võiks pretendeerida samale kohale, nagu putuka sabapoolne tag. Osad panevad ühe lakiga, osad teise, osad kiirliimiga, ma arvan vahet pole kala võtus aga ilus pea on kalamehe jaoks, iseendale, tegin hästi, korralikult, näe lakkisin ka ilusasti jms.
Noh kirjutamise ajal tekkis T.H kommentaar aga ma saadan enda lolli vastuse kah ikka ära.

[muruvana]

Lugesin nüüd veidi ja tõenäoliselt on mu 15 rahane lamp junninen. Looni ja gulffi omad, 60 raha ringis, väidetavad saavad mõlemad üksteise ja enamuste UV-plägadega hakkama. Kakkusin tervel portsul praegu hapuksläind uv kihi maha ja panin tavalise laki, pole nii ka häda midagi.

[sepaonu]

XO on megahea, siis see on minu hinnang, minu heitetehnika ja kogemuste juures, kerge, korralik tiputunnetus, andestab heitevigu jne.

Omal ka nüüd lollide küsimuste voor.
1. Misasi on lahtiseletatult korralik tiputunnetus ?
2. Mismoodi ritv andestab heitevigu ?

[muruvana]

Eelmne aasta loopisime Jussiga vaheldumisi prooviks minu kuuest Xo-d ja tema kuueat Saget, mõlemad heidavad suurepäraselt aga Sagega heites ma ei tundnud miskil põhjusel käega tipu kaasatöötamist. Mõni ei vaja seda võib-olla aga mulle on tunnetuse jaoks vaja ja nimetan tiputunnetuseks. Meeldib. Ridvad teevad mu meelest üldse imelikke nalju, näiteks mu esimene ritv, vision extreme vajub heites natuke keskelt läbi ja ritv kergelt nagu lödiseb ebameeldivalt. Sama extreme kuues klass, olen proovinud, lödiseb aga keskelt juba vägagi ebameeldivalt.

Medium Fast ritv on ikka algajale lihtsam, vana kala ei saa muidugi enam aru, mediumfast heidab ära kui nöör pole ka cm pealt taha jõudnud, seesama 5 extreme näiteks jälle mingit ebatäpsust ja jobutamist väga ei kannata.

[sepaonu]

Eks nende nimetuste ja terminite arusaamine ja teistega jagamine ongi raske. See, et ühe tokiga on tunda tipu paindumist ja teisega nagu pole on minu meelest kahe ridva erinev paine lihtsalt. Ma pole ka nendega nõus, kellel on spagetilaadne ritv ja ta ütleb, et tal on jube tundlik ritv, et tal on nauding selle tundliku ridvaga püüda. Tegelikult minu meelest naudib ta selle ridva toimet. Mis asi üldse tundlikus on , mida tundma peab ? Mina ütlen, et mina tunnen läbi käe kõige paremini jäiga ridvaga, spinningu puhul võin silmad kinni püüda, ma tunnen käega, millal jigi põhja jõuab. Vedela ridvaga ma silmad kinni püüda ei saa. Lennukaga samal arvamusel, et püügi ajal jäik kõige tundlikum, kui nöör on vees. Heitmise ajal tundlikusest rääkida ei taha, kuna mul on arusaamatu, mida heite ajal tundlikuseks kutsuda. Erinev toime ja paine on ritvadel lihtsalt mu meelest.
Siin klipis on samaaegselt käes kaks ritva
https://vimeo.com/35524148
Erinevate ritvadega püüdes püüab igaüks oma moodi, omas rütmis ja üritab ridva ja nööriga meeskonnatööd teha, et kolmepeale kõik sujuks, kõik, kes uue ridva saavad vajavad mingit kohanemis ja harjumisaega, see, kui mingil jämmil võtad kellegi toki kätte ja pärast ostad selle toki, püüad kolme erineva nööriga paar kuud, no need tunded on erinevad.
Kuidas seda asja kutsutakse õigesti ma ei tea, ise pakuks inertne resonants
https://youtu.be/a7VcKG5Svc8
Päris elus ta nii dramaatiline muidugi pole, kuna pole ka vastu takistust stoppi ja ilmselt on enamusel ka loomulik vahepealne lõdvestus, mida on klipi lõpupoole ka näha
https://vimeo.com/10378527
aga ju seda kerelödinat võib mingil puhul tunda.
Heitmine on pehmete üleminekutega dünaamiline tegevus, kui heitel oleks nupust start ja vastu seina stopp, siis oleks asi nii
https://vimeo.com/437977618
Need mõlemad mehed ka muid näiteid oma videodes toonud, mõlemad on sportlased, tasub läbi sirvida klipid, äkki mõni tarkuseterakene jääb silma.

[muruvana]

Mhmm, mõistlik, a see kerelödin selline, e tipp on juba paigal a keskkoht paneb pmast peast veel paar korda edasi tagasi

[T.H]

Heitmise ajal tundlikusest rääkida ei taha, kuna mul on arusaamatu, mida heite ajal tundlikuseks kutsuda. Erinev toime ja paine on ritvadel lihtsalt mu meelest.

Ei tea,kas see käib selle tundlikuse alla,ma ise nimetaks seda tunnetuseks.Nimelt ridva ja nööri koostöö tunnetuseks.Esmapilgul tundub see kõigile arusaadev ja lihtne,et mida seal keerulist,ritv paindesse ja nöör lendu.Tegelikult see päris nii lihtne pole ja mitte ainult algajatele.Ma pean selle all silmas just seda,et kas või pimesi ära tunda ridva optimaalne laadimine nööri poolt ja nööri see koht,kust järgneks heide.Näiteks,kui see koht nööril oleks 10 meetri peal aga seda tunnetust ei ole ja ridva tipust on väljas 8m nööri ja sooritada nüüd heide,siis tundub,et ritv ei heida,käitub kuidagi veidralt ja nöör kah vilets,sest ei lenda.Optimaalsest punktist pikema nööri puhul,näiteks 12m võib ritv ja nöör samuti kummaliselt käituma hakata ja jälle laguneb heide ära.Sellisel juhul ei paranda olukorda ükski parem ritv ega nöör.Üsna tihti tahetakse nööri maksimaalselt palju-pikalt välja saada enne heidet aga tegelikult võib lühema nööri pikkusega saavutada oluliselt pikema heite (ka kergema vaevaga).Need meetrid on puhtalt näiteks toodud,sest kõik oleneb antud nööri heitepea pikkusest ja nööri profiilist,kuid see optimaalne heite punkt on kõikidel nööridel olemas.Osade profiilide puhul saab heitja rohkem mängumaad,mõne nööri puhul on see punkt väga konkreetselt paigas.Mis ma öelda tahan, on see,et selle tunnetuse paika saamisega võib algselt kehvapoolne tunduv ritv korraga päris hästi heitma hakata.Keeruline jutt ilmselt aga alati nõus üle rääkima,kui kellelgi peaks küsimusi tekkima.

[sepaonu]

Ma korrigeerin ennast, selle konflikti nimi on A. mul on tundlik ritv/ma püüan kala tundliku ridvaga/mul on tundlik ritv, nauding on selle tundliku ja õrna ridvaga suuri kalu väsitada versus B. Täpselt minu maitse järgi ritv / tunnen ennast hästi selle ridvaga / töötab mul minu maitse järgi / sobib ideaalselt selle nööriga / selle kala püügiks on mul x+y komplekt lemmik
Tunnetus või hästi tundmine on olukorra meeldimine ja nautimine, sinu liigutuste ülekandumine sinu ridvakomplekti, natuke muudad oma liigutust ja komplekt ridvast ja nöörist reageerib sellele sulle vajalikul ja meeldival moel.
Selle jutu

Üsna tihti tahetakse nööri maksimaalselt palju-pikalt välja saada enne heidet aga tegelikult võib lühema nööri pikkusega saavutada oluliselt pikema heite (ka kergema vaevaga).Need meetrid on puhtalt näiteks toodud,sest kõik oleneb antud nööri heitepea pikkusest ja nööri profiilist,kuid see optimaalne heite punkt on kõikidel nööridel olemas.Osade profiilide puhul saab heitja rohkem mängumaad,mõne nööri puhul on see punkt väga konkreetselt paigas.Mis ma ütelda tahan on see,et selle tunnetuse paika saamisega võib algselt kehvapoolne tunduv ritv korraga päris hästi heitma hakata.Keeruline jutt ilmselt aga alati nõus üle rääkima,kui kellelgi peaks küsimusi tekkima.

peale on mul enda elust näiteid küllaga. T.H -le nutetud pisaraid telefonitorusse kunagi, et pikad nöörid õhus ikka kipuvad lagunema ja tagantjärgi võin ise öelda, et pikka nööri ongi õhus raske hoida, ka füüsiliselt raske, iga juurdelastud meetrikesega jõud suureneb, käsi väsib, ritv jõu suurenedes muutub nõrgemaks ja paindub rohkem, ajastus muutub järjest tähtsamaks. Kui no lihtsalt on vaja teatud juhul kaugele heita, muud varianti polegi, siis väheste oskustega on üks trikk klass kergem nöör võtta, paha alustada aga pikalt väljas nööri jõuab paremini õhus hoida.
Optimaalse nööri ärasaatmise koha leidmiseks tuleb see koht üles otsida ja teha lihtsalt heiteid ja jälgida kuhu ja kuidas lendab. Selline näide, et püüad pika valge päeva ajal haugi merel, raske ridvaklass, rasked putukad, suht päev läbi heitmist, no vahest tahad ka ju punnitada vat ikka selle kivini. Mina tegin sellised katsed, et lasin natuke meetreid juurde ennem ärasaatmist aga ei heida ei oluliselt kaugemale selle punnitatud heitega ja selliseid punnitatud heiteid ei jõua 10h teha ka.
Ja see on muidugi kuld

Osade profiilide puhul saab heitja rohkem mängumaad,mõne nööri puhul on see punkt väga konkreetselt paigas

et proovi ja katseta igat nööri, kui ei klapi koostöö, siis otsi põhjuseid ja lahendusi.

võib algselt kehvapoolne tunduv ritv korraga päris hästi heitma hakata.

ehk ka mõni "sitt" nöör kaeevatakse paari aasta pärast sahtlipõhjast ja osutub mingiks püügiks jube heaks
Vist võib ka seda ära mainida, et kui püük käib tegelikult nina eest ja nöör on tegelikult hea pikema maa püügiks või plaanis pika maa peal püüda ja nöör on sobilikum lühimaa püügiks siis saab ka osa süüd nööri kaela ajada. No näiteks lühikese peaga nöör ei kõlba pikalt õhus saagimiseks ja pika pea ja pika esikoonusega nöör ei sobi lühimaa streameripüügiks veest heidetel. Iga nööriga saab kõik püügid tehtud aga mõne teise nööriga lihtsalt paremini.
Loll küsimus kah lõpetuseks, et mis sa nende pisaratega tegid, mis kunagi telefoni sai nutetud, müüsid maha või vahetasid millegi vastu ?

[T.H]

Loll küsimus kah lõpetuseks, et mis sa nende pisaratega tegid, mis kunagi telefoni sai nutetud, müüsid maha või vahetasid millegi vastu ?

Hea sõber,kõik pisarad on alles(ka teiste omad) ei müüa ega vahetada pole plaaniski,sest nende pealt on hea näha kõiki meeldimisi ja mittemeeldimisi ja ühtede muutumist teiseks ja üldse, kogu seda arengut jne.Kuldaväärt asjad,need ammused pisarad

[muruvana]

Väga palju kõrva taha panemiseks, tänud!

[sepaonu]

Ma olen vist ühte eesti kalanaise putuka pilti näinud, mis oli seotud ilma kidata konksule. Ise pole kunagi sidunud. Olen loomulikult näinud, et paljud ainult neid kasutavad. Olen lugenud neid jutte, et sellel hirmul, et kidata konksuga läheb palju kala ära pole alust, mõned, kes suht värskelt üle läinud on maininud seda. Ma ise olen mõned korrad kalapüügi käigus kida maha vajutanud näpadega, kui mingi masskala püük on, siuke mõte tuleb peale mingit konksu raskemat väljaurgitsemist. Mõttesse olen jäänud, et miks ma kunagi haugipüügil pole seda teinud. Vahest konkse ostes olen vaadanud, et lemmikkonksu(firmal) ju see kidata variant ka ja vahest olen vaadanud, et vat see konksu kuju tekitab minus usku

aga pole selle firma konkse kasutanud.
Loll küsimus kõlab siis nii, et kas kidata konksude mittekasutamine on seotud hirmuga, et jubedalt ja kindlasti tahaks kala kätte saada aga äkki läheb ära ?

[T.H]

Arvan küll,et kõik tahavad kala kätte saada,võttude pärast kalal käies võib ju konksu putuka tagant ära lõigata,ei traumeeri üldse kala .Kidaga konksul putukaga püüdes on ikka kindlam tunne.Neid keegi kuskil miskit rääkis jutte ei võta ma ilma tausta teadmata ammu juba tõsiselt.Mul ka loll küsimus,et kas sajanda postituse eest oli mingi aumärk kah?

[sepaonu]

Mul ka loll küsimus,et kas sajanda postituse eest oli mingi aumärk kah?

Konkreetne EI !
Lobapidamatuse edetabelis oled selle koha peal, mille medali värv on sama, mis copper johnil.
Äärmisel juhul võime mõelda lohutusauhinna peale, äkki mõne poetatud tarkuseterakese eest.
Kui ma nii loll olen, et kalaotsaspüsimise testimiseks neid kidatuid konkse peaks ostma, siis seon sulle oranze tag-e püü ja cdc kaelusega.
Kuna praegu paremad ideed puuduvad, siis küsin sellise lolli küsimuse, et kui fluorocarbonist lips tõmmata ujuvusplägaste näppude vahelt läbi, et
kas ta siis ujub nagu mono või isegi paremini või ikka upub ?

[muruvana]

Ei, Kirkorov teil on nii kõva adminnilevel, et mul ei lubatud teie kasutajanime 100 postituse täitumise puhul roosaks värvida.

[T.H]

Pole hullu,tühja siis sellest aumärgist,samas jälle tipus olles kaob nagu see motivatsioon ja kuhugi edasipürgimise mõte kuidagi ära,minul õnneks veel arenguruumi on .Aga küsimusele,et kas fluorolips õlitatult ujub või mitte saan vastata,et ujub küll ja pagana hästi.Olen küll ja küll sellega hädas olnud,kui kerge nümfiga püüdnud.Muidugi pole kuigi keeruline lipsu uuesti puhtaks pesta,jõeääres muda ju küllalt,väga hea vahend lipsu puhastamiseks.On ka spets keemiat selleks aga saab ka ilma väga hästi hakkama.