Vaba teema pildid.

[sepaonu]

tundus,et sobis

Väga hea pilt, kõik on koos seal pehme koha peal, lihtsalt sipelgad õuna peal ja natuke rohkem pleki peal oleks lihtsalt hea
Paar linnupilti, esimest pole zoomitud ega lõigatud

pidid kevadel hulluma aga pilt novembris tehtud.
Teine pilt viljandi linnas juunis

[T.H]

Need olid küll sellise näoga,et kui kohe sepaonu squirmy usse ei saa,siis ise teate,millega riskite

[T.H]

Lõheputukatest lutsumänd forellipüügiks.

[T.H]

Ilus saba oli,nagu liblikas.

[sepaonu]

Mere ääres kolades võib kummalisi asju kohata, Pärnu lahe lõunakallas

[muruvana]

Äge pilt, juhe kuvarisse on läbi kivi veetud ja see ikka kestab!

[sepaonu]

Kui ma veel masinõngleja ja motorist olin, siis oli mul paadis ka telkar. Ruumi liiga palju polnud, külmakasti peal hoidsin ja õlut sai võtta ainult reklaamipausi ajal.

[ha_]

Linnud. See on kõik, mis dinosaurustest on alles jäänud. Huvitav, milline näeb välja inimese järglane mõnekümne miljonini aasta pärast? Kes teda nii hellalt peos hoiab? Konn? Sipelgas? Prussakas?

[T.H]

Ilus oli vaadata ja pilti teha,aga kalad peletas see valge aurik küll ära.

[sepaonu]

Mõnel autol ridvahoidja standardis

[T.H]

Tundub,et see oli eriliselt magus põõsas.

[sepaonu]

Üks vanem pilt lumesulamise ajast.
Kevadine Gyromitra esculenta aluminiumitra idioticus kogritsaliste sugukonnast

ja eilne taevas

[ha_]

T.H, koprad? Ainult suur kollane ekskavaator aitab

[T.H]

Koprad ikka.Eks nemadki pea loodusesse ära mahtuma ja kusagil elama.Mõne jõe peal käituvad nad üpris viisakalt,väga ei laamenda ja vähemalt ei söö kala.Sealsamas kõrval oli va kalaröövli saarma lestajälgi ka piisavalt,vot see paneb rohkem muretsema,sest ilmselgelt uuest kahekala seadusest pole tal õrna aimugi ja ega see talle korda lähekski

[sepaonu]

Kõigepealt üks "kollase ekskavaatori lugu" .
Umbes 30 aastat oli punaste joonte vahel kopratamm, sigatsesid seal ümbruses rohkem, kui mulle meeldis. Vahepeal oli mõned aastad rahulikum, kuna üks isa ja poed team otsustas nad ära sportida ja lasid nad täitsa nulli ära. No mingite aastate pärast kolis uus pesakond sisse. Nüüd mõned aastad tagasi tegi teispool jõge talunik oma kraave korda (roheliste joonte vahel) ja ei pidanud paljuks ka jõge forseerida ja kogu tamm kalda peale tõsta.
Uus tamm on oranzide joonte vahel

Sama jõe peal allavoolu üks teine koht, vahest lähen mööda kaldaäärt ja üsna tavaline, et kalameeste rada ja kopraaugud on kaldal samas kauguses. No raja peal enamvähem näha ka neid auke. Vahest ei viitsi kõike järjest püüda ja lõikad ja siis hakkad muidugi neid oranze auke "üle lugema". Isegi ükskord oli meeles jahimehe käest küsida, et kas see on normaalne siuke miinipõld teha, ütles üsna tavaline, kui pesa jõest eemal asub ja vettpidi pesasse ei saa, siis kaevab need kaevikud ja piiluaugud.
Kobras ühest küljest vaenlane kalamehe koibadele ja tokkidele aga selles suhtes on ta sõber, et nendes kohtades, kus teda raudadega püütakse, siis vahest satub saarmas kah raudadesse. Saarmast eraldi küttida ei tohi aga mul hea meel, kui keegi teda kogematta piirab natuke.

[T.H]

Arvan,et see ongi selline kahe otsaga asi,või koguni kolme otsaga.Ega saa ära hävitada kõiki kopraid,saarmaid ega kalamehi.Kõigil oma õigus siin päikese all ja tuleb hakkama saada.Mingist otsast saab asju piirata,kalamehele kaks forelli,kopra tamme likvideerida,saarmaid peletada jne.Ega ma pead pakule pane,et kas minul on rohkem õigust kala ära võtta või saarmal ? Kirun ise ka jõeääres käies,et jälle pagana kopra kraav,aga samas 20m ring teha ja püüad jälle,sellisel juhul tegu puhtalt mugavusega.Kohati teevad nad muidugi kurja (meie ,kalameeste nägemuse järgi) aga sellisena on nende elu seatud.

[Mikk]

Palju õnne, Tom!

Allalaaditud fail.jpeg (7.16 KiB) Vaadatud 4107 korda

[ha_]

Kui kobras hakkab sul metsa üle ujutama, mis tähendab suurt hävingut, siis pole muud, kui raisale kuuli või lõksu anda.
Nii lihtne see ongi.
Kui ta aga pusib mingi suvalise oja ääres ja metsa üle ei ujuta, las solberdab. Päris lahe rott teine ja lõpuks kõlbab ka grillile panna.

Mul võttis aga mitu ilusat kaske maha ning ehitatud tamm hakkas suurt ala vesiseks ajama (surm puudele). Kollane ekskavaator ja kuul tohterdasid olukorra.
Täna nägin isegi kellegi maimu ojas.

[Hõbedane]

Norras oli päris vahva kaldalt neid tegelasi taga ajada...mitte nüüd lennukaga aga ikkagi...

[sepaonu]

Küljevaade kala määramisel kõige parem, a pakun, et kohalikus keeles Lyr ja meie murdes Pollak. Ükskord rootsi tundras ajasin miskite Läti kalameestega juttu, üks jubedalt kiitis ookeanipüüki lennukaga, süsimustad nöörid, 9-10 klassi tokid, põhikala sej, lyr, torsk + üllatuskalad.
Moluraamat tuletas meelde, et ma olen iseseisvalt saanud ühe lõhekonksu tehtud 2015 aastal, näidis oli 7999 #2

[sepaonu]

Eile masinõnglemisega selline kala

arvestades , et jõgi kraavtüüpi, siis 810g on üsna bingolik number.
Ma pole kevadisest haugipüügist lennukaga siiani midagi arvanud, mõtlesin
see aasta neid natuke püüda enda juures. Jõgi väike, haugid väiksed ,
arvan, et #6 tokk, lühike heitepea polyleadriga ja siukesed tupsukesed

peaks ok olema. Mul neid väiksemaid baitfish tüüpi putukaid veelgi ja
tikutinseleid aga need praegu seotud selle najal, mis eelmine aasta kevadel siin
jõel kummivärvides tegijad olid.
Ahvenapüük jõgedes lennukaga tundub praegu omale mission impossible.
Pigem usun sellesse sügise alguse poole.

[T.H]

No selline ahven on vägev mis kandipealt tahes vaadatuna,olgu siis püütud spinningu,lennuka või minupoolest kas või võrguga.Hakkasin meenutama,et kuna ise viimati spinninguga püüdsin ja viimased pildid leidsin aastast 2008.See turvapüügi käigus tabatud ahven

oli eelviimane piltidest ja viimase pildina oli sama aasta sügisene merika pilt

Sinnamaani sai siis mõlemat,nii lennukat kui spinningut kasutatud,sealt edasi on miskipärast ainult üksluine putukapüük.Aga ega ma kurda ja pead ka ei anna,et kui kunagi igavaks läheb, siis mõnda muud õnge ei kasuta.Mis lendõnge ja ahvenasse puutub,siis mulle tundub kõige tähtsamana õigel ajal õiges kohas olla.Natuke eelnevat infot ja veidi õnne ei tee kah paha.Mingitel kordadel on isegi õnnestunud,kuid tavaliselt on olnud ikkagi üksikud üllatajad

[sepaonu]

Natuke eelnevat infot ja veidi õnne ei tee kah paha.Mingitel kordadel on isegi õnnestunud,kuid tavaliselt on olnud ikkagi üksikud üllatajad

Jah, mere pealt üksikuid tulnud, jõe pealt üksikuid, ainuke kord, kui nii olen püüdnud, et umbes tunniga ahvenapüügist kopp ees juhtus 19 aprillis ja tüdimuse põhjus oli kribukala iga heitega, ainuke kobedam vennike, kes pildile sai, vee värvus pildil näha.

ise viimati spinninguga püüdsin ja viimased pildid leidsin aastast 2008

Kle ma ühele teleföönis mainisin, et kui ta foorumit loeb, et taustaks niipalju, et osad vähe püüdnud, osad natuke rohkem, osad on saurused , et kes mis kogemuste najal mingit juttu ajab on oluline. Sa võid nüüd numbrite keeles kirjutada, et mis aastast sa lennukaga püüad ja igavusest võid ka seda üleminekuperioodi kirjeldada.
Endal mingit "spinnaigatsust" pole olnud või turvatunde otsimist läbi hooaja aga sügisel just sellel ahvenaajal olen oma talvevaru ära püüdnud. Omaseotud putukaga ka aga enamus siiski selliste jubinatega

[T.H]

kes mis kogemuste najal mingit juttu ajab on oluline. Sa võid nüüd numbrite keeles kirjutada, et mis aastast sa lennukaga püüad ja igavusest võid ka seda üleminekuperioodi kirjeldada.

See jutt tuleks väga pikk ja igav ja ilmselt seda keegi lugeda ei viitsiks.Mõne asja mainiks ära küll.Kõigepealt seda,et kellel mitu aastat lendõng kodus on ei tähenda midagi.Loeb see,kuipalju sellega veeääres ollakse,ehk siis keegi võib 2-3 aastaga rohkem püüda kui teine 10ga.Võib olla,et poole vähem aastaid püüdnud mehel on rohkem kogemusi kui poole rohkem aastaid püüdnud mehel.No näiteks üks käib 5 aasta jooksul 50 korda ja teine 500 korda kalal. Kogemused tulevad veeäärest.Numbritest veel niipalju,et minul tuleb lennukaga keskeltläbi 100 päeva aastas,pean püügi päevikuid.Kes mis juttu ajab,siis sellekohta võin ütelda,et meeldibki anda vihjeid ja vahel ka veidi torkida,lootuses kaasamõtlemisele nendepoolt,kellel asja vastu huvi.Landikalade piltidel on ka väike vihje.Kes mäletab,siis on juttu olnud nii kolla-rohelisest putukast,kui ka hõbe-puna-mustast.Neid on veel,mille värvid olen püüdnud edukate lantide pealt putukatele kanda.Kõik need lood,et mida tähendab püügimugavus,kui määrav on mõnikord heite täpsus,ridva-nööri klassid,heitepea pikkused,putuka ujutamine jne - kõik see pole lihtsalt laest võetud,vaid on jõeäärest saadud kogemused ja nende järgi on kujunenud mulle sobilik püügistiil.See ei peagi kõigile sobima aga mingeid asju tasuks proovida küll,sest nii mõnigi võib kalal olles elu kergemaks teha.Tuul segab,liidrit ei pööra,rõngad jäätuvad,ritv väsitab jne. Paljude segavate tegurite vastu on rohtu.Nii,et mitte kõik pole edevuse ega esinemise pärast kirja pandud,mõnelgi asjal on väike mõttetera ka sees. Aga nüüd hakkab küll jutt juba pikaks venima.

[T.H]

Tahtsin lisada veel kunagi kuuldud mõtte,mis on minul aidanud nii ütelda teel püsida lennuka ajal,nimelt seda,et teha võib kõike,kui see midagigi juurde annab,või paremaks muudab.Vastasel juhul on tegu aja,raha,energia jne. raiskamisega.